Tegevus

 Metsamajandus on mitmetel põhjustel vägagi spetsiifiline majandusharu. Eriliseks teeb selle väga  aeglane käive: kui põllumees saab saaki korjata igal aastal, siis metsaomanik saab raiuda enda poolt istutatud puud heal juhul korra oma elus (erandi moodustavad mõningad kiirekasvulised ja meil vähelevinud puuliigid näit.hübriidlehis ja hübriidhaab). Seetõttu peab metsa majandama läbimõeldult – ütleb ju vanasõnagi, et enne lõikamist tuleb üheksa korda mõõta…

Metsaomaniku jaoks on oluline teadvustada asjaolu, et tulundusmetsas rakendatavad majandusvõtted on välja kujunenud aastasadade jooksul. Lageraielanke tuleb uuendada, et vältida väheväärtusliku lehtpuu vohamist, sest hall-lepast ja remmelgast ei ole ka tulevikus tõenäoliselt suurt tulu oodata. Kõige lihtsamaks ja odavamaks uuendusvõtteks on maapinna mineraliseerimine, mis sarnaselt põllu kündmisega tähendab lihtsalt pealmise pinnasekihi ümberpööramist ja mullakihi paljastamist. Kuna erinevatel puuliikidel valmib ja variseb seeme erineval ajal, siis peab maapinna ettevalmistamisel seda ka arvestama. Näiteks algab okaspuude ja sanglepa seemnete pudenemine kevadtalvel, kasel aga juuli algul – seetõttu tuleks okaspuulankidel teha mineraliseerimine hilissügisel, kaselankidel aga juuli algul.

Kevadtööd:

Juhul, kui metsaomanikul on plaanis raielank uuendada, tuleb esmalt selgeks teha, millise mullatüübiga on tegemist. Metsanduses kasutatakse kasvukohatüübi mõistet ehk siis kasvukohad eristatakse kindlate taimeliikide põhjal ning igale kasvukohatüübile on iseloomulik erinev taimestik, seal hulgas erinevad puuliigid. Et saavutada paremat tulemust, peab puuliigi valik esmajärjekorras lähtuma just kasvukohatüübist ning vastama metsamajanduse heale tavale. Põhjalikumat infot selle kohta leiab aadressilt kasvukohatyybid.emu.ee Toetuste taotlemisel on oluline järgida metsamajanduseeskirja, kus sätestatakse erinevates kasvukohatüüpides kultiveerimiseks sobivad puuliigid.

Istutatud taimi tuleb kindlasti hooldada ehk päästa neid lämmatavast heina – ja umbrohukasvust.

Suvetööd:

Suvel on põhirõhk suunatud noore metsa hooldusraietele. Sõltuvalt raiutavate puude keskmisest rinnasdiameetrist on tegemist kas valgustus – või harvendusraiega. Nende raietega pannakse alus metsa hilisemale käekäigule: valitakse peapuuliik ning tagatakse sellele paremad kasvutingimused. Kui hooldusraiega viivitada, nihkub kõrguse-diameetri suhe: puude diameetri kasv jääb kõrguskasvust maha ning puud “venivad välja”. Pärast hooldusraiet on sellised puud tundlikud lumevaalimise suhtes.

Eriti hoolikalt peavad omanikud jälgima kuusikutes toimuvat – värsked üraskikolded tuleb likvideerida ning puit metsast välja vedada. Ohumärgiks on vaigutäpid kuuse tüvel. 

Kui suvel langeb kraavides veetase, on kergem teha kraavihooldustöid. Kuivendussüsteeme tuleks jälgida regulaarselt, sest koprad oma ehitustegevusega võivad tekitada suuri üleujutusi. Juhul, kui metsaomanik avastab oma kinnistul kobraste tegevuse jälgi, oleks mõistlik kohe võtta ühendust kohaliku jahiseltsiga.

Sügisel:

Sügisel võib samuti istutada puid sõltuvalt ilmaoludest, kuid mitte hiljem, kui oktoobri keskpaigani – vastasel juhul ei jõua puud juurduda ning talvel võib tekkida külmakergitust.

Samuti tuleks teha maapinna mineraliseerimine, kui soovitakse okaspuu looduslikku uuenemist eeldusel, et läheduses on piisavalt seemnepuid.

Oluline on sügisene repellendi kasutamine – see aitab ära hoida ulukikahjustusi, mis mõnel puhul viivad suisa rajatud kultuuri või noorendiku hukkumiseni.  

Talvel:

Sõltuvalt ilmaoludest ehk siis külmakraadidest ja lumekihi paksusest toimub maapinna külmumine.

Kui maapind ei külmu enne pideva lumekatte tekkimist, ei ulatu ka käredam pakane paksu lumevaiba alla ning planeeritavad veoteed tuleb eelnevalt puhtaks lükata või siis tallata. Talv on läbi aegade olnud raiete aeg, kuid tänapäeva kiirelt muutuvas majanduses on kasulik jälgida ka turusituatsiooni. Ehk siis kehtib majanduse kuldreegel – osta odavalt ja müü kallilt! Hooldusraietega ei tasu muidugi viivitada, sama kehtib ka sanitaarraiete kohta, kuid lageraiete planeerimisel tasub siiski arvestada hinnataset puiduturul.